16 aastat Viiratsi algkooli – mis on selles erilist?

5. mai 2009
16 aastat Viiratsi algkooli – mis on selles erilist?
Külli Saat koolijuht

Eelmisel, v
äikesel juubeliaastal, kirjutasin Kuukirjas“ kooli loomise mälestusi sellest ajast, mis on nii lähedal ja samas kaugel, sest elu on tormiliselt muutunud. Lapsedki on muutunud, sest on kasvanud vabas Eestis. Kui 90 alguses sündis rohkesti väikseid, kodulähedasi maakoole, et seista vastu massikasvatuses kool-kombinaatidele, siis täna on linn ja suured gümnaasiumid taas kõige populaarsemad. Kuid elus on püsinud ka mõned alternatiivid, erakoolide ja maakoolide näol.

Viiratsi koolist olen palju kirjutanud, r
ääkinud seminaridel pedagoogidele, võtnud vastu väliskülalisi, korraldanud kontserte ja loenguid lastevanematele. Iseendale tundub, et kõik peaksid meist kõike juba väga hästi tundma ja teadma. Leidubki palju toetajaid, kes hindavad koolis tehtavat ja meie haridusfilosoofiat, mis keskendub hea alguse metoodikale ja lapsesõbralikule kontseptsioonile. Algkool, kus ühe katuse all on ainult esimene ja teine kooliaste, saab tagada turvatunnet, mida kooli tulev laps kõige rohkem vajab ja samas keskenduda iga õpilase võimete arvestamisele.

Kool on hetkel suurim algkool maakonnas. Need lapsevanemad, kes on oma esimese lapse meile toonud, toovad ka j
ärgmised. Oleme igati toetanud koolidega suheldes laste linnakoolidesse saamist pärast kuuendat klassi. Eriklasside puhul anname muidugi soovituse ja tasemetöö tulemused. Samas on täiesti normaalne, et osa õpilasi on keskpäraste võimetega ja nende puhul on rõõm ka sellest, et nii vähestel on tunnistusel ebarahuldavaid hindeid.
Tore on seegi, et k
õik meie pedagoogid on suhteliselt noored ja pidevalt end täiendanud lisaks kõrgharidusele. Üsna hästi on kujunenud ka ainete jaotus õpetajate vahel, et tagada maksimaalselt hea tase.
 
Sel aastal l
äbi viidud väliskontroll hindas meie tugisüsteeme ja antavat õpiabi positiivselt. Haridusametnik Ingrid Kärmase sõnade järgi tuleb nii kiitvaid kokkuvõtteid ainul paari kooli kohta aastas. Teeme juba aastaid õpiabiplaane, mis on kolme-poolsed ja vastutus langeb nende täitmisel kool-kodu-õpilane, kes kõik lepingu allkirjastavad. Pikapäevarühmas ja konsultatsioonitundides on õpetajad abiks nendele, kes iseseisvalt kõigega hakkama ei saa.

Koolis pole t
ähelepanuta jäänud ka need lapsed, kellel on erianded laulu, muusika, liikumise,
arvutikasutuse, matemaatika alal. Ringide t
öö on püüdnud poiste vajadusi rahuldada-käsistöö ja spordiringi näol. Õpetajad on aktiivsed lapsi viima õppekäikudele ja näituste külastamistele. Oleme valmis muutma ka valikainete osa, kui leiame võimaluse üks õpetaja ette valmistada majandusõppe andmiseks.

Meie kooli tugev k
ülg algusaastatest peale on see, et iga klassijuhataja teeb tihedalt toredaid klassipidusid, jalgrattamatku, õuesõppe tunde ja viib läbi arenguvestlusi, mis kõik kokku on väga suur töö. Reeglina lapsed oma klassijuhatajat hoiavad, arvestavad ja on huvitatud koos tegutsemistest väljaspool tundegi. Paljud lapsevanemad pakuvad oma talu või suvilat klassipidudeks ja koostöö on sõbralik.

Kooli huvijuht Maie Arba on kujundanud koos kolleegidega olulised traditsioonid, mis hariksid
õpilasi, annaksid üsnagi närvilises maailmas ka hingeharidust ja võimalust juba algkoolis julgelt esinemist proovida. Kooli laval on tõenäoliselt iga laps laulnud, näidelnud või harjutanud aktuse juhtimist. Suund kauni keele ja korrektse riietuse poole pidulikel üritusel, on kooli imago üks tahke. Oleme arendanud oma rahvatantsuringide tegevust ja tuntud hea esinemise ning imeilusate rahvariiete poolest.

J
ätkunud on iga-esmaspäevased kogunemised saalis, kus räägime nädala sündmustest, esineme ja laulame sünnipäevalastele. Kooli kodukord saab taas ja taas üle räägitud, et üldine koolirahu säiliks ja kiusamist vähe oleks. Lastel on võimalus joosta ja mängida vahetundides õues, mis peaks nende eas olema väga vajalik.
Kool on endisel justkui suur pere, kus k
õik tunnevad kõiki. Ka kooli teenindav personal on
hooliv ja tagab meile hea t
öökeskkonna. Kogu koolimaja vähemalt 100 lille eest hoolitsetakse aastaringselt ja üldiselt hoiavad ka õpilased nii oma klasse, kui kõiki kooliruume. Maja on alati esteetiline.
Viimastel aastatel on juhtkond tegelenud mitmete koolielu reguleerivate dokumentide koostamisega. Tegevus koolis on l
äbi mõeldud ja süsteemne ning samal ajal pidevas arengus.
Igal kuul v
ähemalt korra toimub õpetajate vahel vestlusring, metoodiline nõupidamine, kus
iga lapse probleem saab l
äbi räägitud, koolielu kitsaskohad arutletud ja ürituste plaanid ning
kokkulepped kinnitatud.

Sel aastal oleme oma kooli reklaaminud: lastevanematele-lahtiste uste
õhtu, kontserdikutsed,
lastevanemate Andres Noormetsa ja Indrek J
õgisoo artiklid ajakirjanduses, kõikidesse linnalasteaedadessegi viidud kooli tutvustavad voldikud. Hea koostöö on valla lasteaedade juhtidega.

Koolihoone kasutus tervikuna on laiem, kui ainult
õpilastele mõeldu. Kõige aktiivsem on spordiruumide kasutus õhtuti 6 korda nädalas, keskmiselt 25 inimest igal õhtul. Kodukord tagatakse administraatori poolt  tegevuse jälgimisega.
Sama on suure aulaga, kus on kasutajaid mitu valla asutust ja v
äljastpoolt rentijad pidude ja konverentside, koosolekute jaoks. Saali on paigaldatud heli- ja videotehnika. Koristamine ja remont toimub kooli poolt.

Kooli saalides on p
üsiv laste kunstinäitus klaasitud ja raamitud piltidena. Eriti mõjuvad on suureformaadilised maalid aulas. Me pole läinud seda teed, et laste tööd nätsuga seinale paneme vaid kasvatame neis parimate tavade järgimist kunsti eksponeerimisel.

V
äga meeldiv koostöö on olnud Viiratsi raamatukoguga - ühise arvutiklassi kasutuse näol. Õpilastele on raamatukogu ühes kooli majatiivas hea võimalus aega veeta ja koolitööks materjale leida. Ka õpetajaskond kasutab valla raamatukogu teenust ja lisaks meie enda metoodiline kabinet asub klassidega ühel korrusel.

Seega oleme oma tegevust arendanud nii, et p
õhiväärtused nii välises kui ka sisemises elus
s
äiliksid ja õpilased õpiksid üksteisega arvestama ja töösse igapäevaselt tõsiselt suhtuma. Väike kool ei saa kunagi kergelt suhtuda oma tegemistesse, sest meie õpilased peavad hakkama saama edaspidi linnakoolides. Igal aastal – õpetajate päeval – tulevad vilistlased meie õpilastele tunde andma ja seejärel istume kohvilauas ning uurime, kuidas on neil läinud.
Kindlasti on 7. klassis esimesel veerandil keeruline otsida suures koolis klassiruume, sest oma koduklassis ollakse harva ja algul raske harjuda suure kollektiiviga. Kuid hinnete poolest j
äävad õpilased üsna samale tasemele, samas peavad ise rohkem ennast jälgima, sest suures koolis keegi enam ei poputa õpiabi ega järeltöödega.

Oleme ise alati oma endiste
õpilastega rahule jäänud, paljud on juba kõrgkoolides või kutsekoolides, neil läheb edukalt. Mõni laps käib mitu aastat pärast lahkumist oma õpetajaga vestlemas ja istub õpetajate toas nagu oma inimene. Anname oma turvatunde killukesi ka hiljem kaasa. Meie endised laululapsed esinevad või vaatavad saali poolelt, mis toimub, sest huvi kunagise kooli vastu säilib.

J
älgisin lapsevanemaid hiljuti meie ühisel liikumispeol Viiratsi lasteaias, kuidas nad lohutavad süles poega-tütrekest, kes nutab või jälgivad rõõmsal ilmel esinevat last. Siis mõtlesingi, mis südamega küll pannakse need armsad, hoitud lapsed suurde kooli, kus maja on suur, lärm on suur, klass on suur ja tähelepanu üksikule õpilasele- väike. Lapse kooli ALGUS on tegelikult tähtsam, kui lõpp, sest paneb viimasele aluse.
 
Nii et Viiratsi algkooli 16. s
ünnipäeval jätkame oma kindlal kursil, olles nõudlikud ja tähelepanelikud ja ootame lapsevanemaid alati oma küsimuste ja mõtetega kontakti otsima.
Eriti neid, kes alles Viiratsi kolinud ning m
õtlevad, mis siinses väikeses kohas ka väärtuslikku võiks olla.

Õnnitlen kõiki meie kooli sünnipäeva puhul! Ilusat kevadet ja ilusat suve, et sügisel oleks jõudu jätkata!