Õnnelind - jõulud 2014

Olen maalinud õpilastega õnnelindu, kelle sulestikus enamasti helged, soojad toonid, pisut igatsevat sinist, mitte halli või pruuni. Kõik me otsime oma ellu õnnehetki – läbi iseenda leidmise.  Ilma kaotusvaluta pole leidmist. Ă•nnelind kasvab ja areneb ajas ja katsumustes. Tasakaal tekib võrdlustes ja kogemustes. Ăśhele piisab väikestest rõõmudest, teine vajab suuri väljakutseid ja elamusi.

Ăśks saab õnnekillu jagamisest, märkamisest, isegi muretsemisest, teine  on rahulolematu ka siis, kui kogu ĂĽmbrus aitab ja toetab. Oleme erinevad nii omaenese eluperioodides kui teistega võrreldes. Tänapäeva väärtuste paigastolek mõjutab meie valikuid  ja mõnigi osutub tupikteeks.

 

Ometi seob meid  ĂĽhine võrgustik nagu suur heegelpits-olevik  mineviku ja tuleviku keskel: perepärimustes, kogukonnas või  kodusel maal. Maailm muutub ĂĽha väiksemaks, kõik toimuv jõuab hiirekliki  jooksul meie õuele. Maailm hirmutab ja ehmatab, loodame,et siia ei jõuaks sõjad ja vägivald, et keegi ei peaks oma kodumaalt põgenema.

Ja samas – maailm peibutab ja särab, pakub võimalusi ja uusi sihte – õnneotsinguid jätkatakse võõral maal.  

Iseenda kogetu põhjal võin täna öelda, et hea on jõuda mingil eluhetkel ikka jälle oma juurte juurde, tunda esivanaemate toetust, oma lähedaste ringi armastust, nautida aega iseenda jaoks, kuulata omaenese mõtted lõpuni, aduda õnne lihtsat valemit, mida pole sõnadesse võimalik panna.

 

Nii soovingi noortele otsimisrõõmu, energiat ja naeru, vanematele  kĂĽpsuse tasakaalu, et õnnelinnu kirevasse kuube jääksid alles helged värvid.

2014 jõulud

KĂĽlli Saat