Tagasiside lastevanematele 2009 mai k�sitlusest

Tänan kõiki lapsevanemaid, kes vastasid koolielu kohta käivale küsitlusele!

Usun, et see on meile väga suureks abiks. Ootused küsitluse tegemisel kooli poolt olid:

  1. saada teada, kas me näeme kooli tugevusi ühtmoodi;
  2. leida arenemisvõimalusi uue arengukava jaoks;
  3. teada saada, millega pole lapsevanemad kursis ja parandada infovahetust.

Positiivsena toodi välja:

  • armas, väike, kompaktne, puhas, soe, ilus kool
  • hea asukoht
  • kodulähedus
  • kenad õppetingimused
  • raamatukogu olemasolu
  • normaalsed söögid
  • positiivne aura
  • kokkuhoidev kollektiiv
  • sõbralikkus
  • turvalisus
  • toredad, head, lahked, tugevad õpetajad
  • õpetajad hingega asja juures
  • õppetöö on tugeval tasemel
  • väikesed klassid
  • kooli lastekesksus, hea ĂĽlevaade lastest
  • iga lapsega aega palju tegelda, iga lapse märkamine
  • õpilastele individuaalne lähenemine
  • kõik probleemid saavad ära lahendatud
  • konfliktide kiire lahendamine
  • toimiv õpiabi sĂĽsteem
  • õpilaste tunnustamine hea
  • koolitöö toimub lapsevanemaid häirimata
  • ema saab kodus lapsega hakkama (laps suudab iseseisvalt õppida)
  • meeldib suhteliselt range kord
  • koolimajas valitseb kord
  • aktiivne kooliväline tegevus, toredad ĂĽritused
  • rohke isetegevus
  • rahvatants väga tugeva tasemega
  • tugev lauluring
  • rohked esinemisvõimalused
  • paljud õppereisid-ekskursioonid
  • palju ringe, kõrge tase
  • koolikunst, loovus tasemel
  • Tervist Edendavate Koolide programmis osalemine
  • toimiv kool-kodu infovahetus
  • koostöö kool-kodu vahel

Kui kõigi ütlused üles kirjutasime, siis selgus, et lapsevanemad on täpselt samal meelel, kui õpetajad ise ja positiivsed hinnangud on antud kõigele sellele, mida kool aastaid oma eesmärgiks pidanud. Kooli loomisaegadest peale on meil kindel haridusfilosoofia, mis on nüüdseks rakendunud.

Arenedes me muidugi tahame leida parendusvaldkondi ja peame analüüsima ka kriitikat või väiksematki soovi lastevanemate poolt. Samas ei saagi lapsevanem teada kõiki põhjusi mõne idee teostamise keerukusest. Seetõttu püüame just selle kokkuvõtte kaudu anda infot, et meie side kodudega veelgi tugevneks.

Loetlen soovid, mis võiks olla teisiti:

  • kool võiks olla põhikool
  • e-kool
  • rohkem meesõpetajaid
  • vanemates klassides hindamine rangemaks
  • rohkem valikaineid
  • osalemine koolidevahelistel ĂĽritustel
  • erinevates projektides osavõtt internetis
  • koolisisene nuputamis-arvutamise turniir
  • koolis võiks töötada psĂĽhholoog
  • võiks nõuda õpilaselt korralikku käekirja
  • õpetajad tehku julgemalt märkusi lapse halva käitumise korral
  • kokkadele mĂĽtsid pähe
  • koolitoit lapsesõbralikuks
  • korralik võimla
  • ujula kasutamise võimalus
  • mänguväljaku ja kiikumisvõimaluse kohendamine
  • vahetundides õueskäimine vabamaks
  • rohkem poiste huviringe- sport, tehnika
  • peaks jätkama kunstiring
  • garderoobi videovalve
  • ĂĽks peasissekäik kõigile
  • kõnniteed, parkla ,autoteed kindlalt märgitud
  • tundide lõpp võiks ĂĽhtida buss nr 9 ajaga
  • ei oska paremat soovidagi, suured tänud
  • las jääb kõik nii nagu on
  • vabandan
  • ei oska öelda

Vastused olulisematele ettepanekutele:

Põhikooliks kasvades me teeksime õpilaste ja lastevanamate elu mugavamaks. Õpilased ei peaks põhihariduse omandamise keskel kooli vahetama. Võimalik, et see tõstaks ka kooli tulevate õpilaste arvu ja kindlustaks kooli ellujäämise keerulisematel aegadel.

Samas on hetkel kooli omanäolisus ja tugevus just kahe esimese kooliastme arengupsühholoogia arvestamine (klassiõpetaja oma lastega kogu kooliaja; laste eale vastavad üritused, õpilastel esimesest klassist alates võimalus esineda ja koolielus otsustaja rollis olla; huvitegevus nooremaid õpilasi arvestav; peretunne ja turvalisus).

Murdeealiste, kolmanda kooliastme puhul tekib täiesti uus olukord, mis nõuab suuri ressursse ja koolielu sisuslist ümberkorraldamist. Kahjuks on just nüüd, kui vabanesid koolihoones ruumid, majanduslanguse aeg. Mingil juhul ei tohiks riskida kasvatada klasse, tagamata kõrget õppetaset ja -tingimusi. Põhikool vajaks kohe suuremõtmelist spordihalli ja ainekabinette.

Oleme oodanud ka linna koolireformi näiteks progümnaasiumite loomist, kuid linna otsustused on endiselt tegemata. Põhikooli mõte pole täielikult maha maetud.

E-kool on plaanides olnud, kuid kahjuks meie kodudes pole paljudel kas Internetti või üldse arvutit. Üleminek nõuab juba eelnevalt head kodu-kool kokkulepet kõigiga. See on valdkond, mida arendame edasi järk- järgult ja vastavalt rahalistele võimalustele.

Eelmisel aastal saime kolm sülearvutit Tiigrihüppe abiga õpetajate käsutusse ja see jätkub sellel aastal. Lapsevanem on huvitatud tõenäoliselt e-kooli kaudu hinnete nägemisest ja probleemide korral kiirest lahendusest, samuti õpilase koduste ülesannete nägemisest. Samal ajal peame õigeks, et lapsed kasutavad ka päevikuid ja vastutavad selle eest, et oma ülesanded sinna märgivad. Kahjuks on kujunemas põlvkond, kes ei oska ega taha korrektselt täita ei koolivihikut ega -päevikut, keegi teine peab vastutama tema eest ka nende täitmisel.

Oleme kooli poolt püüdnud oma kodulehte järjest informatiivsemaks teha ja samuti ostsime sisse Pranglimise (peastarvutamine) võimaluse õpilastele ning On-line kontrolltööd (Internetipõhised), mis nõuab õpetajatelt koostööd arvutiõpetajaga ja oma õppetöö viimist arvutiklassi. Koolil on kaasaegsed tehnilised vahendid, nii et õpilased saavad teha esitlusi, kokkuvõtteid uurimustöödest, kuuldemänge, filmiklippe jms. Algkooli kohta oleme üsna tasemel ja õpilased saavad kaasa siit head kogemused. Infovahetuse parendamine lastevanematega on meil kindlasti üks tähtis arenguülesanne.

Rohkem meesõpetajaid on väga õige suhtumine, kuid raskesti teostatav. Eestis ei õpi klassiõpetajaks kuigi palju mehi, kui üldse. Aineõpetajaid on meil vähe. Hetkel oleme õnnega koos, et Võhma Gümnaasium jagab meiega tööõpetuse õpetajat. Meil on veel teine meeshing usundiõpetuse õpetajana. Oleme näinud sedagi, et meesõpetajad ei saa alati nii hästi distsipliiniga hakkama, kui meie põhikohaga, väljaõppinud metoodikaga ja pika praktikaga nais-klassiõpetajad.

Otsime juba pikemat aega kedagi Noorkotkaste hulgas, kes poiste kasvatust mehisemaks muudaks, kuid neid vabatahtlikke on maakonnas vähe. Töö lastega on ju vastutusrikas, aga vähe tasustatud. Kurb on seegi, et poiste kasvatamisel kodudes valitseb samuti naiste ülekaal.

Valikained võiks olla rohkem –

Põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava alusel on kooli õppeained jaotatud kohustuslikeks ja valikaineteks. Igas klassis on kindel nädalatundide arv, mida ei tohi ületada ja vähem ka ei tohi olla:

1.klass 20 tundi, 2.klass 23 tundi,3.-4.klass 25 tundi, 5.klass 28 tundi ja 6.klass 30 tundi. Kohustuslikke õppeaineid on enamus ja igas vanuseastmes jääb ainult mõni tund valikainete jaoks.

Õppesuunaga kultuursuse ja õigete väärtuste kujundajad oleme valikainetena lisanud siiani 1.-3.klass usundiõpetuse, mis on vabatahtlik riikliku seaduse alusel (sisu lahti seletatud kodulehel), 2.klassis draamaõpetuse ja 6.klassis kunstiajaloo, et täiendada ajaloo põhimaterjale.

Uuest õppeaastast loodame teha muutuse, kus esimese kooliastme igas klassis oleks üks erinev valikaine: 1.klassis usundiõpetus, 2.klassis draamaõpetus ja 3.klassis majandusõpetus. Viimase seetõttu, et mitte kalduda liialt humanitaarvaldkonda. Valikainete osakaal on üldiselt väga väike, kuid ometi aitab kujundada kooli omanäolisust.

Ringide tegevuse parendamine –

Ekslikult peavad mõned lapsevanemad arvutiõpetust, koorilaulu ja rahvatantsu valikaineteks. Need on küll bussiliikluse tõttu laste osavõtu tagamiseks seatud tunniplaani lõppu, kuid ei ole õppekava osa vaid ringitöö. Ringitöö on huviharidus, mis pole loomulikult kooli esmane ülesanne, selleks on ikka huvikoolid.

Eestis on hea tava anda lastele koolis võimalus oma vaba aega sisukamaks muuta ja andeid arendada. Paljud maalapsed ei jõuaks ju linna huvikoolidesse. Ringitunnid on samuti piiratud nii kinnitatud koosseisudega kui ka rahalise tagatisega, sõltudes ka laste üldarvust koolis. Ringijuhil peab olema pedagoogiline haridus. Ringijuhi tasud on küllalt kesised, sest nädalas on neil reeglina ainult 1-2 tundi. Kooli eelarvesse planeeritud, kinnitatud ja töölepingute alusel ringid peaksid töötama korralikult terve kooliaasta. Seetõttu tegime kirjalikud kokkulepped vanematega, et lapsed ei suhtuks liiga lodevalt osavõttu – tahan-ei taha stiilis. (Meil on olnud saksa keele ring, mida nii väga sooviti, kuid kevadeks jäi kolm õpilast. Püüdsime ka 1.-2.klassis õpetada inglise keele eelkursust, kuid nägime, et lastel on eelkõige vaja oma emakeeles lugema ja kirjutama õppida.)

Ringide osas tegime sellest aastast muudatuse – on meisterdamise ring vanematele poistele-tüdrukutele (tehnika on ohtlik) ja spordiring kord nädalas. Kooli spordisaalis saab edukalt teha sportmänge ja harjutada palliviskeid. Kevadel liikluskasvatuse lisamise tõttu 3.klass ei saanud enam spordiringis käia, mistõttu osa vanemaid ei olnud spordiringi tegevusega rahul. Meid piirab ka enamuse õpilaste lahkumine maa-bussile peale kella kolme. Tundub, et pakume liigagi, lapsed ei jõua kõikjale.

Koolispordi tegemise võimalused paremaks-

Oleme kooli võimla rajanud n.ö. kohandamisena, mis oli keeruline ülesanne, süvendades keldriruume meetri võrra. Tänaseks on keldrikorruse saal saanud mitmete remontide tulemusel sellise põranda, mis suurvee ajal enam ei rikne ega tekita pikki pause saali kasutamisel. Hea on seegi,et spetsiaalne spordisaalide kummikate on pehme jalale ning summutab heli. Parandatud on ventileerimise süsteem.

Kuna klassid on väikesed, siis ruumipuudust ei teki. (Samas on suurtes koolides ja avarates spordisaalides korraga tunnis mitu klassi, mis on kindlasti väga väsitav laste lärmi tõttu.) Enamus õppekava nõudeid on esitatud õues täitmiseks ja selleks on Viiratsis suur staadion koos hüppekasti jms. Meie õpilaste tervise seisukohalt on õues liikumine suur pluss. Järve ääres saame kasutada terviseradagi. Koolis on kaks kehalise kasvatuse õpetajat, kes aeg ajalt viivad meie lapsi ka maakonna võistlustele ja valla üritustele. Õpetajate arvamus on, et meie tingimused vastavad algkooli õppekava nõuetele ja kõike vajalikku on võimalik õpetada. Ujumise õpetus on organiseeritud tsüklina ainult 2.klassile, kuid kuna maakonnas on ainult üks ujula, on see väga hõivatud. Kõik klassijuhatajad on organiseerinud sõite veekeskustesse. Valla arengukavas on uue spordihalli ehitus ja kooli õuealale väljaku rajamine, kuid praeguses majandussituatsioonis võivad need plaanid edasi nihkuda.

Õuevahetunnid vabamaks ja mänguväljak kohendada –

Õuevahetund ongi meil soovituslik, aga kui me ei rõhutaks selle vajalikkust, kannataksid õpilased liikumisvaeguse all. Koolihoones ei ole lastel aktiivse liikumise ruumi, kuid selle vanusegrupi laps vajab iga 45 minuti järel värsket õhku ja liikumist. Õues on võimalik valju häält teha, joosta, mängida või lihtsalt värsket õhku hingata. Ilusa ilmaga pole mingit põhjust sees konutada. Peamine õuevahetund on tavaliselt teine vahetund, hiljem on söögivahetunnid ja väiksematel juba tundide lõpp.

Ideaalis on klassijuhataja väiksematega koos kas õues või jalutusruumis või söömas. Suuremad õpilased peaksid suutma olla vahel ka ise. Mänguväljakut kasutavad kogu aleviku lapsed ja lastel on alati millegipärast vajadus ära proovida, kui tugev ja vastupidav ükski vahend on. Nii on meie sillake algusest peale laste jõuproovides kannatanud. Kadusid nöörid ja kangutati käsipuud. Sel sügisel hoiatasime lapsi, et sild on ohtlik ja läheb jälle parandusse, kui eelarve summad on koolile kinnitatud. Nüüdseks on uued piirded ja trepp tehtud. Kiikesid ei ole julgenud enam paigaldada, sest need võetakse kaasa. Küll aga anname õpilastele võimaluse palliviskeid harjutada nii vahetunnis, kui pikapäevarühmas. Tänu videovalvele on koolimaja ümbruses vandaalitsemine vähenenud.

Üks sissekäik kõigile-

Laste garderoobi sisenemine siseõuelt on igati läbi mõeldud. Kõige varasema bussiga saabuvate õpilaste jaoks on pikapäevakasvataja, kes vaatab, kuidas lapsed tulevad garderoobi, võtab nad pikapäevaklassi kokku ja jälgib neid kuni 7.50 allkorrusel. Paljud lapsed tulevad vanemate autodega, mis pargivad sisehoovis. Sealt on kõige otsem tee oma riietusruumi. Jalgrattaga saabujatele sobib ka sisehoov, siin saab rattaga vahetunniski sõita. Õuevahetundideks jalatsite vahetamine ja riietumine on samuti põhjus kasutada hoovipoolset ust.

Nurin kokkade peakatete ja koolitoiduga-

Kokkadele on soovid edastatud ja riietuse ning mütside osas ettepanek tehtud. Koolitoitu on analüüsitud, mis on võimalik ja mis on ette nähtud ning mida lapsed koduste harjumuste tõttu ei söö. Hea on see, et hetkel on koolitoit ju täiesti tasuta ja lapsevanemal kindlustunne – soe toit lapsele on kindlustatud. See, et õpilased ei armasta suppe, maksa ning kala, ka salatit, on koduse harjumuste tulemus. Tervislikust toitumisest oli sel aastal mitu loengut ja kool uuris kodude arusaamu. 4 korda nädalas pakutakse puuvilju ja neid lapsed tõesti söövad. Laste maitse eelistuste tõttu pakutakse kala asemel kalapulki ja liha asemel hakkliha ja viinereid. Uuringu põhjal soovitud vormiroogi tehes aga nägime üllatusega, et enamus lapsi ei julgenud hakkliha-makaronivormi proovidagi, sest see oli võõras. Nii reageerivad nad enamike toitude puhul, mida kodus ei pakuta. Saiakese söövad aga kindlalt ära ja küsiksid ka juurde. Mõnel päeval süüakse sama toitu paremini, kui teisel ja alati ei saagi aru, mis on põhjus. Sellel aastal esmakordselt pirtsutavad söömisega kuuenda klassi poisid- üks tõuseb püsti ja teistel ei kõlba ka enam söögilauda jääda. Oleme palju energiat kulutanud laste söömise jälgimisele ja selgitustöö tegemisele. Ideaalset menüüd kõigile antud summa piires ei ole muidugi võimalik teha.

Kokkuvõtteks:

Kõigi vastajate ütluste kogusummana jäi tagasiside positiivseks. Arvestame eelkõige õppe-kasvatustöö ettepanekuid ja püüame tuua sisse reaalainete võistlusi, nuputamist ja peast arvutamist. Muudame vähesed valikained mitmekesisemaks. Arendame infotehnoloogia valdkonda. Võimaluste tekkimisel mõtleme uue võimla ja spordiväljaku peale kooli lähedal.

PĂĽĂĽame kool-kodu sidet täiustada. Hoiame kõike head, mis on juba loodud. 

Tänulikult,

KĂĽlli Saat

Viiratsi kooli direktor